Toompead rünnatakse!
Kordan: Toompead rünnatakse!

Foto: Õhtuleht

 

Sharpminder

Tänase loo pealkiri on võetud legendaarsest Savisaare kutsungist 15.05.1990. Tollal oli Toompeale tulnud jõudu näitama Interrinne ja see pilt, kuidas Interrinde ninamehed end lahtise GAZ veoauto kastis Toompea lossi väravatest sisse pressisid, jääb ilmselt paljudele Eesti inimestele meelde kui üks oluline hetk taasiseseisvumise protsessis. Meie jaoks lõppes mäss hästi – verd ei valatud ja riiki pöörata (kuigi päris oma riiki veel polnudki) ei õnnestunud.

See sündmus puudutas ka meid, Sharpminderi tegijaid. Raul tõttas kutsungi peale Lasnamäelt kohale. Kuna kohe taksot võtta polnud, siis kohale jõudes oli suurem rüsin läbi ja ‘väed’ taandusid juba Toompealt alla. Anu kolistas rongiga Taga-Karpaatias konverentsile ja üritas kupeekaaslastele seletada “što u vas tam proishodit”.

Ka kord hiljem on analoogne, ilmselt samast sündmusest tuletatud loosung meediasse jõudnud. Siis oli loo autoriks vägagi vastuoluline Krediidipanga juht Kluge, kes 2013 oktoobris saatis hädakutse “Krediidipanka rünnatakse!” eetrisse panga aktsionäride üldkoosolekult. Klugele tundus, et kõik ei pruugi minna tema tahtmise järgi. Kindlasti on see seik Eesti panganduse veidrate sündmuste TOP 5 hulgas kui mitte isegi ‘kuldse vaarika’ võitja.

Täna on põhjust Toompea ründamise teema juurde tagasi tulla. Oleme riigiabi teemast rääkides puudutanud Tallinki laenu (vaata siit, siit, siit). Oleme teinud loo koalitsiooni plaanist ERJK sisuliselt kaotada (vaata siit). Oleme rääkinud ka demokraatia sisust ja sellest, kuidas Sir Winston Churchill seda mõtestas (loe siit). Täna on aeg need üksikud lõimed kokku siduda ja sellest kangast vastu vaatav pilt sunnibki SOS-signaali andma.

Toompead rünnatakse taas, end seekord seestpoolt – koalitsioon on asunud riiki jõuliselt ‘erakonnastama’, orbaniseerima kui nii tohiks Ungari näitel öelda. Vabariigi Valitsus (VV) on kindlasti seaduslik võim, aga võimu on võimalik usurpeerida ja eemalduda kaugele sellest, kuidas Churchill demokraatlikku valitsemist defineeris.

Sharpminder paneb viimaste kuude sündmused lihtsale ajateljele ja pakub sündmuste arengule oma narratiivi. Kui 15.05.90 toimus Toompea rünnak loetud tundidega, samuti Krediidipanga afäär, siis tänased sündmused rulluvad ajas lahti natuke pikemalt, aga samas piisavalt kompaktselt, et aru saada toimuva raudsest loogikast.

Foto: Mihkel-Markus Mikk, Õhtuleht

 

 

Niisiis – sündmuste kronoloogia:

12.03.2020 kuulutas valitsus COVID-19 kriisi tõttu välja eriolukorra.
19.03.2020 võttis Euroopa Komisjon vastu esialgse COVID-19 kriisiabi paketi, mis lubas riikidel anda lihtsustatud korras riigiabi ennekõike laenugarantiide näol. Otselaenusid see kava ei toetanud, v.a. väikesemahulised (kuni 800,000 EUR) laenud.
24.03.2020 registreeris Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat (DG Comp) Eesti Valitsuse (sisuliselt MKM) poolt saadetud teatise riigiabi andmise soovist mahus kuni 1,75 miljardit EUR. Taotlus kannab numbrit SA.56804 ja selle kohaselt soovis VV KredEx’i kaudu pakkuda täiendavaid laenugarantiisid ja laenuintressi toetusi. See taotlus puudutas ka Maaelu SA kaudu antavaid põllumajajandustoetusi, aga neid me siin ei käistle. DG Comp kiitis 30.03.2020 Eesti taotluse heaks.
01.04.2020 võis ERR portaalist lugeda, et Tallinkile plaanitakse anda rahasüst ennekõike omakapitali (st riik omandab osaluse) kuni 150 miljonit eurot. /Sharpminder – Tallinkile sobisid tol hetkel kõik variandid, raha oli lihtsalt vaja. Hiljem jutt muutus/.
03.04.2020 Magic! Täielik lotovõit! Euroopa Komisjon täiendas oma kriisiabi paketti ja lisas võimaluse anda ettevõtetele soodsaid otselaene; üks kriteerium oli, et laenu maht ei tohi olla üle 25% ettevõtte eelmise (2019) aasta käibest. Tallinkile tähendas see kuni 237 miljonilise laenu võimalust. Tänu Euroopa Komisjoni ootamatule ja mõneti vastuolulisele lahkusele tekkis Eesti valitsusel suur võimalus asuda ‘vorsti jagama’.
11.04.2020 võis Postimehest (vaata siit) lugeda, et Tallink saab (likviidsus)laenu.
15.04.2020 registreeris Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat (DG Comp) VV (sisuliselt MKM) poolt saadetud uue teatise riigiabi andmise soovist. Taotlus kannab numbrit SA.57028 ja sellega soovis valitsus pakkuda KredEx’i kaudu ka otselaene. EC Comp kiitis Eesti taotluse heaks 29.04.2020 .
17.04.2020 kutsus EKRE tagasi väliskaubanduse ja IT ministri Kaimar Karu. Selgitused oma tööga hästi hakkama saava ministri tagasikutsumise põhjustest jäid segaseks. EKRE rõhutas ministri kui parteisõduri rolli ja Karu ei olnud EKRE liige. Aga tema hallata olid EAS ja KredEx.
19.04.2020 praalis siseminister Mart Helme TRE iganädalases raadiosaates, et EKRE on saanud “kõige jämedamad vorstid”. 27.04.2020 võtab VV vastu määruste paketi, mille seas on ka väliskaubanduse ja IT ministri määrus. Selle üldtingimused reguleerivad, et kui otselaenu summa on suurem kui 10 miljonit eurot, siis laen väljastatakse ka juhul kui “ taotlejal ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata või see oleks ebamõistlikult kulukas(???)” /Sharpminderi rõhuasetus/. Lisaks sätestavad KredEx’i suurlaenu (min. 10 miljonit)  taotlemise tingimused, et “taotlusele peab olema lisatud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ettepanek selle menetlemiseks”. Mnjahh, Eesti riik anno 2020. Kui soovid riigi tuge suuremal määral, siis algab taotluse menetlemise protsess ministri (loe: parteisõduri) kabinetis. Avaliku halduse imeteos, kui mitte öelda ausammas avalikule poliitilisele korruptsioonile. 

Foto: Nicolas Dimitrich, Unspalsh

08.05.2020 toetas VV Tallinkile pehme 100 miljoni euro suuruse laenu andmist.

15.05.2020 toetas KredEx nõukogu Tallinkile 100 miljoni euro suuruse laenu andmist.

18.05.2020 algatas koalitsioon ERJK reorganiseerimise eelnõu. Koalitsiooni ametlik põhjendus on vajadus muuta parteide rahade järelevalve sõltumatuks ja tõhusamaks, milleks sobib paremini riigikontroll. Samas pole GRECO kumbagi nendest mainitud põhjustest Eesti puhul puuduseks pidanud. Sharpminder järeldab, et valitsuskoalitsiooni kavatsused pole ausad ja tegelikult üritatakse riigikontrolli politiseerides saada lahendus oma erakondlikele murdele. GRECO poolt osundatud probleemidest nagu haldusmenetluste jäikus ja väikesed sanktsioonid rikkumiste puhul, VV pakutud eelnõu ei räägi ja huvi sellega tegeleda koalitsioonil ei ole

Foto: Mihkel-Markus Mikk, Õhtuleht

 

 

Kui see ‘vorsti jagamise’ lõim kokku võtta, siis EKRE puhul oli siseminister Mart Helmel õigus. Nad said “kõige jämedama vorsti”. Nad monopoliseerisid ühemõtteliselt suuremahulise riigi raha jagamise; iga rahaküsimise protsess algab ja lõpeb nüüdsest kahe EKRE ministri (rahandus ja väliskaubandus/IT ministri) kabinetis.

Foto: Mihkel-Markus Mikk, Õhtuleht

 

 

‘Pole paha’ ütleksid vanad ideoloogilised sõbrad Rahvaliidust. Venelastel on selle kohta krõbedam termin, mis osundab tegelaste “puutumatusele” – vorõ v zakone.

Keskerakond oma lõputute rahajamadega soovib jätkuvalt võimul olla ja peita vette  nii palju otsi kui võimalik. See 1,2 miljoni nõue on vaja kuidagi laualt ära saada ja parteide rahastamise teemaga, vaatamata Jüri Ratase sõnamulinale, ei soovita sisuliselt tegeleda. 

Isamaa pole esimese hooga midagi saanud, kuigi II samba lõhkumise protsess on veel lõpuni viimata.

Aga ega seda ei jäeta tegemata. Isamaa suurim tugevus on väiksema partnerina kaubelda endale sooje ja mõjukaid kohti. Aasta pärast terendavad presidendivalimised ja miks mitte Jüri Luigele või mõnele teisele mõeldes saada selles mängus jäme ots oma kätte? Tundub olevat reaalne diili koht. 

Et kogu jutt ei tunduks õela kiibitsemisena, tundis Sharpminder  huvi, kuidas lahendab riigiabi probleeme Soome valitsus, ennekõike Tallinki kaasusele mõeldes. Soome mõttes on Tallinki lähim analoog Finnair, mis on sealsele majandusele vast isegi olulisem. Oleme sellest juba varem kirjutanud – Finnair otsest riigiabi ei saanud. Küll lubasid Soome Valitsus ja Parlament Finnairil laenata oma töötajate pensionifondist ca 600 miljonit eurot kriisiga hakkamasaamiseks. 

Suhtlesime otseselt ka Viking Line CEO Jan Hansesiga. Soome Valitsuselt pole nemad seni riigiabi saanud, välja arvatud Soome riigi hädaolukordade varustamise ameti NESA meetmest. NESA avas 45 miljoni mahuga meetme kohe kriisi puhkedes.  Kuna meetme mõte on tagada Soome maismaatranspordi linkide toime ja need käivad peamiselt meritsi, siis saavad NESA meetmest toetust küsida kõik suuremad laevafirmad, kes meretransporti teenindavad. Meetmega kaetakse laevafirmade muutuvad kulud seoses kaubavedudega. Kuna meede ei ole piiratud vaid Soome laevafirmadega, siis saab sealt kulude katmist taotleda ka Tallink. Tallink on selle abi saamist oma kvartaliülevaates ka kinnitanud, summasid avaldamata.

Laevade ja liinide arvu silmas pidades võiks Tallink saada hinnanguliselt 7-8 miljoni eurot, et hüvitada teenuse osutamise kulusid. See summa on oluliselt väiksem kui Eesti maksumaksjatelt saadud 100 miljonit (ehk ca 100 EUR iga eestlase kohta).

14904

Foto: Viking Line press kit

Lisaks on Soome Parlament andnud valitsusele loa garanteerida laevandusettevõtetele 2020 aasta jooksul kommertslaenusid mahus kuni 600 miljonit eurot, eeldusel et tingimused on kooskõlas kõigi EL riigiabi üldiste reeglitega. Soome rahandusministeerium pole veel lõplikku kooskõlastust oma riigiabi skeemile saanud. Samas viitas Jan Hanses oma e-kirjas Sharpminderile, et Viking Line rihib ca 50 miljonilist garantiid ja teadaolevalt Tallink rohkemat.

Lugejal võib tekkida hämming, et miks mingi X riik üldse peaks teiste riikide ettevõtteid toetama? Esiteks seepärast, et hoida ära konkurentsi moonutusi ja teiseks seepärast, et abi saavad firmad annavad arvestatava panuse sellesama X riigi majandusse.

Soome riigi abipakett tervikuna on väga laiapõhjaline, see ei unusta n.ö. lihtsaid inimesi – FIEsid, väike-ettevõtjaid, tööta heitunuid, lastega peresid. Ettevõtteid ei poputata ja kui toetatakse, siis nõnda, et transpordiühendused toimiksid, omistamata tähtsust sellele, kes konkreetselt Soome ettevõtjatele ja kodanikele teenust osutab.

Kõlab loogiliselt ja hästi. Ei teki tunnet, et keegi usurpeerib riiki. Riik on ikka selleks, et toetada nõrgemaid ja teha majanduses kaugeleulatuvaid otsuseid. Konkurents olgu aus ja majandust laiemalt toetav.

Lõpetuseks veelkord Tallinki 100 miljonilise laenu juurde. Sharpminderit huvitas, millised on tõendid, et raha ei ole ega saa ning miks LHV laenupakkumist ei arvestatud.

Teabenõue läks teele nii MKM’i kui ka KredEx’isse. Aega läks. MKM vastas suvalise osakonnajuhataja allkirjaga, et a) Tallink ei soovi midagi oma laenutaotluse kohta kolmandatele isikutele avaldada ja b) Tallink on meedias juba selgitanud, miks nad LHV laenupakkumist ei kaalu. Kirja kroonis ‘ametkondlikuks kasutamiseks’ tempel. Sisuliselt ei vastatud teabenõudele seega midagi ja seegi vastus saabus viimasel tunnil sünkroonis VV 100 miljoni-otsuse avaldamisega. KredEx ei suvatsenud üldse vastata.

Sharpminderit see olukord ei rahuldanud. Kaalukas avalik huvi võiks olla teada, millised tõendid Tallink ikka esitas selle kohta, et neile kuskilt raha ei anta? Palusime Õiguskantsleri bürool MKM vastust hinnata. Andmekaitse büroolt palusime uurida, miks KredEx ei suvatse isegi vastata?

Selgus, et ka Õiguskantsler suurt sekkuda ei saa, pigem võiks päeva lõpuks asja hinnata ikka Riigikontroll. Küll aga saabus uus kiri MKM’st, seekord asekantsler Lubi allkirjaga, kes nentis, et MKM ja KredEx lähtusid selles loos juba kritiseeritud MKM määrusest ja seega on kõik JOKK. Pitsati ‘ametkondlikuks kasutamiseks’ lubas siiski maha võtta.

alen-rojnic-EbHf6zAewEU-unsplash

Foto: Alen Rojnic, Unsplash

Sharpminder annab selle põhjal kõigile hüva nõu. Tuleb minna veenva jutuga EKRE välismajanduse ja IT ministri jutule ja küsida rohkem kui 10 miljonit laenu; kurta rasket elu, pankade “röövelikke” laenutingimusi ning pakkuda mõlemale poolele mõistlikke lahendusi. Kõik hakkab sujuma nagu nõiaväel. Ministrid diilivad, ametnikud vormistavad. Lihtne.

Kokkuvõttes on Soome noore ‘huulepulga-valitsuse’ loogika ja ramm parem, loogilisem ja tasakaalukam. Eesti kaabude valitsus möllab oma isiklike ja erakondlike huvide realiseerimisega ning võtab võimust viimast. Tulemus ei taga paremat ja õiglasemat Eestit, mida alguses suure suuga lubati. Seega peaks iga inimene endalt küsima – mille ja kelle vastu on vaja Toompead täna kaitsta?

Foto: Paweł Czerwiński, Unspalsh

Hinda ja jaga:

Avalda arvamust: