360 kraadi ehk Tagasivaade

Foto: Joshua Chun

, Unsplash

Foto: Artjom Bryzgalov, Unspalsh.

Sharpminder

Aasta tagasi, 10.aprillil 2020 vajutasime oma blogilehel nuppu ’Publish’. Avateemadeks said  lood Töötukassast  ja ’ekspert’ USA president Donald Trumpi elevusest koroonapandeemia puhkemisel.

Täna vaatame lõppenud aastaringile tagasi ja hindame, mis olid selle peamised tähised? Mis arenes ootuspäraselt ja mis ennustustele vastupidiselt?

Aasta sündmused olid muidugi COVID ja valimised USA’s. Kui COVID leviku algusfaasis ilmusid soliidsetes väljaannetes esimesed epidemioloogide projektsioonid võimalike tulevaste nakatumiste ja surmade arvu kohta, siis olid need numbrid nii suured, et mõistus keeldus neid uskumast.

Täna peame nentima, et epidemioloogidel oli paljuski õigus. Viimastel andmetel on maailmas registreeritud üle 135 miljoni nakatumise ja natuke vähem kui 3 miljonit surmajuhtumit (vaata joonist). Seega on koroonasse surnud ligi kolme Eesti jagu rahvast.

Allikas: The Washington Post

Eestiski on registreeritud üle 1000 surmajuhtumi ja lõppu pole veel näha. Samas suutsid teadlased ja farmaatsiafirmad COVID vastaste vaktsiinide väljatöötamisel ületada iseennast. Varasem kõige kiirem vaktsiiniloome protsess vältas vähemalt 10 aastat, mitme haiguse puhul pole teadlased veel toimiva vaktsiinini jõudnudki. COVID vaktsiine on globaalsel turul hetkel 8 ja veel 5 vaktsiinil on ajutised, eriolukorras kasutamise load.

Allikas: The New York Times

COVID ja selle vaktsiinid on muutnud ka poliitilist maastikku. Kindlasti mängis pandeemia olulist rolli USA presidendivalmiste tulemustes. Euroopa sulges piire ja meie jaoks oli 2020 aasta üks ehmatuskohti kui Poola oma piirid transiidiks sulges tekitades oma piiridele megaummikud. Hiina ja Venemaa on oma vaktsiinidest teinud diplomaatilise relva. Kuigi Euroopa Ravimiamet ei ole Sputnikule turuluba andnud, on Moskva bilateraalselt teinud tarneid Ungarisse, Serbiasse ja Slovakkiasse. Viimase peaminister Igor Matovic oli sunnitud Sputniku pärast tagasi astuma; eriti pikantseks tegi asja see, et Slovakkia leidis, et neile saadetud Sputniku vaktsiin erineb natuke Venemaa poolt Euroopa Raviametile saadetud partiist.

Eesti poliitikat ei mõjutanud COVID kriis otseselt. Küll aga kaudselt. Ratase II valitsusele said saatuslikuks käpardlikult realiseeritud ’jämedamate vorstide’ lahendused ehk siis valitud suurettevõtete toetamine KredEx’i kriisilaenude raames. Just altkäemaksu afäär Porto Franco ümber oli see piisk karikas, mis Ratase II valitsuse pikali lükkas.

Eesti majanduse ’zombidest’ on Sharpminder juba oma hiljutistes tururiskide lugudes kirjutanud. Nordica kaotas selle aasta märtsi lõpus ringkonnakohtus oma endiste töötajatele töötasu hagi nõudes ja suure tõenäosusega on Nordica jaoks nüüd ’game over’. Kui Riigikohus ei võta kaasust menetlusse, siis saavad ka teised Estonian Airi  võlausaldajad oma nõuded esitada ja pankrotist eanm pääsu pole. Muidugi tuleb siis ka KredEx’il oma laenatud 30 miljonist suu puhtaks pühkida.

USA valimistest on mõistlik seekord rääkida mitmuses

Lisaks presidendivalimistele oli kaalul (’down the ballot’) ka hulk Kongressi kui ka Senati kohti. Trumpi jätkamine tundus olevat katastroof nii USA kui kogu maailma jaoks, aga ega tsentristist Joe Biden ka eriti ei kõnetanud. Vana (78-aastane) mees, kes Barack Obama asepresidendina oli pigem kahvatu mulje jätnud. Aga võta näpust! President Bidenil pole veel esimesed 100 ametipäeva täis, aga portfell on julgetest initsiatiividest pungil. 1,9 triljoni USD suurune abipakett on heaks kiidetud, juba on laual uus ca 2 triljoni USD suurune infrastruktuuri kaasajastamise pakett, et tagada konkurentsivõime Hiinaga, tulemas on veel CO2 jalajälje ja varandusliku lõhe vähendamise initsiatiivid. Omaette mõttekoht on, et kas nii suure raha pumpamine riigi majandusse nii lühikese aja jooksul on mõistlik? Äsja tuli President Biden välja ka tehnoloogiahiidude globaalse maksustamise kavaga, mis annaks tugeva tõuke üldise regulatsiooni tekkeks selles valdkonnas ning omaks mõju palju laiemalt kui vaid USA majandusele.

Kõik need President Bideni initsiatiivid on võimalikud vaid tänu sellele, et Georgia osariigi kahe Senati koha ’run-off’ valimisvõit läks demokraatidele, mis andis neile Senatis enamuse. Ühtlasi läks sellega kogu poliitika agenda demokraatide kontrolli alla. Trumpi jonnakus valimiste legitiimsuse küsimuses ja ühiskonna vastasseisule panustamine jättis vabariiklastele lõpptulemusena vaid ’tühjad pihud’.   

Järnevalt teeme 360-kraadise ringi ja vaatame, mis on ühiskonna põhivaldakondade trendid aasta jooksul, aprillist-aprillini.

Foto: one zen, Unsplash

Valitsemine

Joe Bideni võit ja tema initsiatiivid toovad kaasa diskussiooni sellest, kas tänapäeva ühiskonnad vajavad rohkem või vähem riiki? USA on üks ebatõenäolisemaid kohti, kus ’rohkem riiki’ võiks edukas olla, aga President Biden on teinud kõva avangu selle teesi tõestuseks. Eesti on endiselt müstilise ’laissez faire’ kontseptsiooni kütkes  ja siiani pole suudetud mingit sisulist uut kontseptsiooni välja pakkuda. Selles plaanis on Kaja Kallase kabinet olnud suur pettumus. Kriisis on riiki vaja, seda tunnetab igaüks oma haiguse ohu või vaktsiini ootuse taustal.  Aga veelgi rohkem on riiki ja südikat valitsust vaja kriisist väljumiseks. Millise riigina me soovime kriisist väljuda? Seda ei kipu meie poliitikud eriti sisustama. Ei teinud seda Ratase II valitsus, midagi targemat pole öelda ka Kaja Kallasel. Kui peaministri ja perearsti jutt on sama, siis on midagi valesti.  Peaminister ei peaks oma eetriaega kulutama triviaalsete üleskutsetele pesta käsi, kanda maski ja hoida distantsi. Peaminsiter peab olema strateegiline visionär, kes sisustab riigi poliitika selgete eesmärkide ja poliitikatega, mis nendeni viivad. Ideekorje stiilis demokraatiamängud ei sobi kriisist väljumiseks – see on liiga aeglane ja ebatõhus. ‘Eesti 2035’ strateegia võiks selles mõttes olla silmiavav. Ka selles dokumendis jäi üldrahvalikest aruteludest lõpuks järgi ei muud kui kantseliitlikest loosungitest kubisev üldsõnaline mantra.

Vaid mõned päevad tagasi tõi Financial Times ühes oma arvamusloos näite, et kui enamik Euroopa juhtpoliitikuid on jooksnud vihma (loe: kriisi) eest vihmavarju alla peitu, siis President Biden püüab ilma muuta.

Majandus

Oleme seda teemat viimasel ajal palju käsitlenud. Kui kriisi alguses polnud selge, kuidas riigid sellest piirangutešokist välja tulevad, siis täna näeme, et see trajektoor on erinev. Erinevalt 2008-2010 finantskriisist, kus pihta said pea kõik, on koroonakriis sektorite ja inimeste sissetulekute mõttes valikulisem. Pihta on saanud see, mis on seotud inimeste rändamise ja vaba aja veetmisega (turism, hotellid, toitlustamine, šõubisnis), internetikaubandus ning kontaktivabad teenused on aga suured võitjad. See sektoraalne disbalanss, mida me 2008-2010 a finantskriisi ajal ei näinud, mõjutab ka kogu SKP dünaamikat. 2009 a. kukkus Eesti SKP 14,1%, nüüd, 2020 a. aga ainult 2,9%.

Finantsturud on esimese koroona-ehmatuse maha raputanud ja pürivad optimistlike stsenaariumide ja ülimadalate intressimäärade toel uusi tippe vallutama. Aga see võib olla tulevase tormi hoiatus. Inflatsioon koputab valjult uksele ja seda hetkel ennekõike USA’s. Külvad tuult, lõikad tormi. Rahaloome vaid kiireneb, keskpankade bilansid kasvavad kui õhupallid. Koroonapiirangute tõttu kulutamata raha ootab leibkondade kontodel pääsu turule nagu tulvavesi tammi taga. Kõik see teeb tuleviku osas murelikuks.

Paljuräägitud rohemajanduse tee on osutunud turbulentsemaks kui algul arvata võis.  Esimesed hinnangud COVID mõjust kliimaprobleemidele olid optimistlikud – lennukid ei lenda, tarbimist on vähem, prügi on vähem. Tegelikkus võib olla sootuks vastupidine – tarbimine on kolinud internetti – kaupu veetakse pakiautomaatidesse, kust neil endiselt autodega järel käiakse. Lisaks tähendab pakikaubandus palju suuremat kile, plastiku, kartongi ja paberi kulu iga ostu kohta. Iga Wolti ja Bolti kulleritega koju toodud toiduamps on pakendatud topsi või karbikesse, mis vaid vähestel juhtudel on biolagunevad. USA’s on pappkarpide nõudlus kasvanud enam kui 22% võrra, sest kõik vajab pakendamist. Kokkuvõttes on koroona tõttu inimeste elustiilid ja harjumused muutunud kiiremini kui poliitikad reageerida jõuavad

Sotsiaalvaldkond

Alustasime aasta tagasi tervishoiu ja pensionide rahastamise teemadel. Aasta on möödunud, aga sisuliselt pole midagi muutunud. Piisas vaid minister Kiigel mõned nädalad tagasi tulla välja ettepanekuga tuua tervishoidu lisaraha varapõhiste maksudega, kui Reformierakond lasi asja käigult põhja viidetega ’maksurahule’ (loe siit). Samas tundub, et RE ainuke lootus sotsiaalkassade defitisiiti katta on väga kiire majanduse kasv pärast COVID kriisist väljumist. Ühtegi muud ideed ei kostu.

COVID on toonud taas päevakorda ebavõrdsuse kiire suurenemise, olgu selle väljendiks siis kasvavad palgalõhed, erinev olukord tööhõives või teravnev vastandumine eluaseme omanike ja üürnike positsioonides. Rahvastiku rikkamad detsiilid on kasvõi aktsiaturgude superrallide toel oma majanduslikku jõukust suurendanud samas kui vaesemad detsiilid näevad vaid oma töiste sissetulekute hääbumist. Ebavõrdsuse kasv arenenud demokraatiamaades, sh. näiteks väga reljeefselt varasemalt egalitaarsetes Põhjamaades, on iseendast murekohaks juba pikemat aega. Näitena toob prof. Stewart Lansley Bristoli ülikoolist paralleeli, et kui 20. sajandil oli heaoluriigi põhiküsimus vaesuse leevendamine, siis täna on võtmeküsimuseks see ’what happens in the top?’, st kuidas siduda ülejäänud ühiskonnaga kõige jõukam tuludetsiil? Vaata ka jooniselt, kuidas on kahes viimases kriisis pihta saanud erinevad tuludetsiilid ELs. 

Eestis on ebavõrdsuse müütiliseks kaotajaks peetud internetti ja kõike, mis on digi. Ka selles osas on koroonakriis teinud kainestavaid korrektuure. Esialgne vaimustus Eestist kui e-riigist on asendunud väsimuse ja kriitikaga. Kui 2020 kevadel reklaamis Eesti oma e-kooli ja digiõpet kogu maailmale kui suurt edulugu, siis nüüd on toonid mornid ja kibedad – Zoom’i väsimus, ülekoormus, töö- ja pereelu ’spillover’, laste erivajaduste selgem ilmsikstulek ja suutmatus nendele muredele vastata. Taaskord (sic!) ilmutas end digilõhe – kõigil lastega peredel polegi arvuteid ega ka raha nende ostmiseks. Maapiirkodades on interneti kiirus sageli kõlbmatu kogu pere samaaegseks töötamiseks ja õppimiseks. Tervishoius kukkus digiregistratuur mitu korda vaktsineerimiskampaaniate ajal kokku. Elukauge mõte kutsuda inimesi (65+ venelasi!!!) vaktsineerima e-riigi meiliaadresside kaudu jooksis tühja. Lihavõtteaegse vaktsineerimiskampaania info (sh muudatused vanusegruppides) liikus kiiremini FBs kui Terviseameti jt. ’ametlike’ kanalite kaudu, mis andis eelise neile, kes istuvad pidevalt võrgus. On mille üle mõelda.

Populism

Kui blogiga alustasime, siis populism möllas. Trump USA’s, EKRE värske parketikõlbuliku parteina Eestis, Orban Ungaris ja PiS Poolas. Bolsonarodest rääkimata. Trump selgelt kaotas, EKRE on valitsusest väljas ja niipea sinna come-back’i tegemas ei ole. Mart Helme hiljutine avaldus moodustada Riigikogus Euroopa Liidust väljaastumist toetav tugirühm ei jäta palju valikuvõimalusi. Lääne-Euroopas on ehk ainuke suur ja mõjukas poliitiline jõud Marien La Pen ja tema Rahvusrinne Prantsusmaal. Salvini on Itaalias esiplaanilt taandumas ja Brexiti suppi söövad britid pikalt. Hetkel on neil pinged kasvamas Põhja-Iirimaal.

Samas pole populism Eestist ega maailmast kuhugi kadunud. Ei saa öelda, et kui pole esilehe uudis, siis probleemi pole. On ikka küll. Populismi juured on endiselt alles – need on pettumus, mahajäetuse ja äraunustatuse tunne. Populism USA’s on ikka Kesk-Lääne farmerite  ja Ida-poolsete vanade tööstuspiirkondade hillbilly’de nägu. Eestis toidab populismi ennekõike pettumus ja rahulolematus  sisemaa agraarpiirkondades (Järvamaa, Jõgevamaa) ja Kirde-Eesti ’pruuni majanduse’  regioonis. „Kuskil on võitjad, aga meie kaotame ja sellega me ei lepi“ – see on vaim, mis toob mehed ja naised tõrvikute-plakatitega tänavale. Peaminister Kaja Kallase idee, et teeme uue Eesti plaani rohujuure tasandil valmis, on pigem naiivne „Davaite žitj družno“ soovmõtlemine, kui populismi pärispõhjuste väljajuurimine.

Kokkuvõtteks

Selline sai 360-kraadine pilk koroona-aastale 2020/21. Sharpminder jätkab uut aastaringi uue hooga. Kirjutame sellest, mis meid kõnetab ja mida rõõmuga oma lugejatega jagame. Püüame teieni tuua veel paremaid ja köitvamaid lugusid.

Siiani oleme blogi pidanud nö ’õhust ja armastusest’. Oleme tänulikud  meie praegusele mitme-tuhandelisele lugejaskonnale ja kõigile uutele liitujatele moraalse toe ja tunnustuse eest. Aastavanune ’lapsuke’ võib aga juba ka kommiraha küsida ning selleks on võimalus kui annetate MTÜ Sharpminder kontole EE357700771006139149 LHV pangas. Iga annetus blogi tegevuse toetamiseks on teretulnud. Samuti kõik soovid ja soovitused, kuidas teha põnevamaid lugusid või meie veebilehte rikastada.

Foto: Ayesha White, Unsplash

Hinda ja jaga: